YOUTHPITSTOP

Esimesed katsed määratleda noori riikliku poliitika eraldiseisva sihtgrupina toimusid 90ndate keskel. Aastatel 1995-1997 peeti mitmeid konverentse avaliku sektori ja valitsusväliste organisatsioonide tegevuse ühtlustamiseks noortevaldkonnas.  Sihipärane noortepoliitika arendamine sai alguse 90ndate lõpus, mil hakati mõistma, et noorsootöö on rohkem kui huviharidus. 1998. aastal võttis valitsus vastu noorsoopoliitika riikliku programmi 1998 – 2002, mida võib pidada Läti esimeseks noortepoliitika planeerimisdokumendiks.

Pöörati rohkem tähelepanu noortepoliitikale ning loodi noortevaldkonna üldnõukogu, mille eesmärk oli luua ja edendada noortepoliitikat kui iseseisvat riiklikku poliitikavaldkonda. Korraldati kaks noortekongressi (1999 ja 2001), mille fookuses olid üldised noorsootööalased küsimused nagu noorte teadlikkus, noorteorganisatsioonide arengu võimalused, kuritegevus, tervis, integratsioon, haridus.

2002. aastal alustati Läti riikliku noortekogu (the National Youth Council of Latvia) juhtimisel Läti noorte seaduse (the Youth Law) loomist. Sama aasta alguses kiitis valitsus heaks noortepoliitika riikliku programmi aastateks 2002 – 2003 ja riikliku noortepoliitika kontseptsiooni. 2004. aastal liikus noorsootöö korraldus  haridus- ja teadusministeeriumi haldusalast laste- ja perekonnaasjade ministeeriumile, kus loodi noorsootöö osakond.

Läti ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004 ning tekkis vajadus integreerida Euroopa Liidu ühised noorsoopoliitika eesmärgid riiklikesse poliitika planeerimisdokumentidesse.

2005. aastal toimus aktiivne töö noorte seaduse väljatöötamiseks. Riikliku noortepoliitika kontseptsiooni kohaselt töötas laste- ja perekonnaasjade ministeerium välja noortepoliitika riikliku programmi aastateks 2005 – 2009. Aastal 2007 viis Euroopa Ülemkogu noorte ja spordi direktoraadi määratud rahvusvaheline ekspert läbi Läti noortepoliitikat käsitleva rahvusvahelise hindamise ning andis kokku üle 30 soovituse noortepoliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks Lätis.

8. mail 2008. aastal võttis Läti parlament vastu noorte seaduse (jõustus 1. jaanuaril 2009), milles defineeritakse noort 13 – 25-aastase füüsilise isikuna. Vahetult pärast seaduse vastuvõtmist võttis haridus- ja teadusministeerium noortepoliitika väljatöötamise ja koordineerimise ülesande laste- ja perekonnaasjade ministeeriumilt tagasi. Loodi noorte nõuandev komitee, mille eesmärgiks on edendada sidusa noortepoliitika väljatöötamist ja rakendamist ning hõlbustada noorte osalust otsuste tegemisel ja avalikus elus. Nõukogusse kuuluvad avaliku sektori, kohalike omavalitsuste ja noorteorganisatsioonide esindajad.

Loodi esimene pikaajaline noortepoliitika dokument – noortepoliitika suunised aastateks 2009 – 2018, millega asendati 2002. aastal vastu võetud riiklik noortepoliitika kontseptsioon. Samal ajal rakendati ELi noortepoliitika soovitusi (kaasates eri ministeeriumite esindajaid, kohalikke omavalitsusi ja valitsusvälist sektorit) ning pöörati erilist tähelepanu noortevaldkonna uuringutele ja korrapärasele monitoorimisele.

2012. aastal alustas haridus- ja teadusministeerium noortepoliitika rakendamise indeksi väljatöötamist ja esimese pilootuuringu läbiviimist. Noortepoliitika rakendamise indeks annab võimaluse hinnata noortepoliitika elluviimise tulemusi kaheksas Euroopa Liidu noorsoostrateegias määratletud teemavaldkonnas. Kaks aastat hiljem otsustati selle indeksi arvutamisest selle keerukuse tõttu loobuda.  2013. aastal tehti haridus- ja teadusministeeriumi soovil noortepoliitika suuniste (2009 – 2018) vahekokkuvõte, mille käigus tuvastati olulisi puudujääke, mistõttu soovitati mitte jätkata selle dokumendi rakendamist, vaid töötada välja uus planeerimisdokument.

2016. aastal jõustus uus noortepoliitika tegevuskava (2016 – 2020). Selle eesmärk on noorte elukvaliteedi parandamine, saavutades sidusa noortepoliitika rakendamise ja koordineerimise kõigil tasanditel, määratledes prioriteetsed tegevused ja poliitilised tulemused. Kavas määratletakse noortepoliitika põhiprintsiibid, väärtused ja peamised väljakutsed. Alates 2016. aastast on haridus- ja teadusministeerium korraldanud iga-aastase konkursi “Läti noorte pealinn” eesmärgiga edendada noorsootööd omavalitsustes. Alates 2017. aastast on pööratud suuremat tähelepanu noortepoliitika arengule kohalikul tasandil – noortepoliitika riikliku programmi raames on projektikonkursside alusel rahastamine kohalikele omavalitsustele kättesaadav noortepoliitika rakendamiseks kohalikul tasandil ja kohaliku tasandi noorsootöö süsteemi loomiseks.