Ajalugu
1990.-1998.

Esimesed katsed määratleda noori riikliku poliitika eraldiseisva sihtgrupina toimusid 90ndate keskel. Aastatel 1995-1997 peeti mitmeid konverentse avaliku sektori ja valitsusväliste organisatsioonide tegevuse ühtlustamiseks noortevaldkonnas.  Sihipärane noortepoliitika arendamine sai alguse 90ndate lõpus, mil hakati mõistma, et noorsootöö on rohkem kui huviharidus. 1998. aastal võttis valitsus vastu noorsoopoliitika riikliku programmi 1998 – 2002, mida võib pidada Läti esimeseks noortepoliitika planeerimisdokumendiks.

1999.-2001.

Pöörati rohkem tähelepanu noortepoliitikale ning loodi noortevaldkonna üldnõukogu, mille eesmärk oli luua ja edendada noortepoliitikat kui iseseisvat riiklikku poliitikavaldkonda. Korraldati kaks noortekongressi (1999 ja 2001), mille fookuses olid üldised noorsootööalased küsimused nagu noorte teadlikkus, noorteorganisatsioonide arengu võimalused, kuritegevus, tervis, integratsioon, haridus.

2002.-2004.

2002. aastal alustati Läti riikliku noortekogu (the National Youth Council of Latvia) juhtimisel Läti noorte seaduse (the Youth Law) loomist. Sama aasta alguses kiitis valitsus heaks noortepoliitika riikliku programmi aastateks 2002 – 2003 ja riikliku noortepoliitika kontseptsiooni. 2004. aastal liikus noorsootöö korraldus  haridus- ja teadusministeeriumi haldusalast laste- ja perekonnaasjade ministeeriumile, kus loodi noorsootöö osakond.

Läti ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004 ning tekkis vajadus integreerida Euroopa Liidu ühised noorsoopoliitika eesmärgid riiklikesse poliitika planeerimisdokumentidesse.

2005.-2007.

2005. aastal toimus aktiivne töö noorte seaduse väljatöötamiseks. Riikliku noortepoliitika kontseptsiooni kohaselt töötas laste- ja perekonnaasjade ministeerium välja noortepoliitika riikliku programmi aastateks 2005 – 2009. Aastal 2007 viis Euroopa Ülemkogu noorte ja spordi direktoraadi määratud rahvusvaheline ekspert läbi Läti noortepoliitikat käsitleva rahvusvahelise hindamise ning andis kokku üle 30 soovituse noortepoliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks Lätis.

2008.

8. mail 2008. aastal võttis Läti parlament vastu noorte seaduse (jõustus 1. jaanuaril 2009), milles defineeritakse noort 13 – 25-aastase füüsilise isikuna. Vahetult pärast seaduse vastuvõtmist võttis haridus- ja teadusministeerium noortepoliitika väljatöötamise ja koordineerimise ülesande laste- ja perekonnaasjade ministeeriumilt tagasi. Loodi noorte nõuandev komitee, mille eesmärgiks on edendada sidusa noortepoliitika väljatöötamist ja rakendamist ning hõlbustada noorte osalust otsuste tegemisel ja avalikus elus. Nõukogusse kuuluvad avaliku sektori, kohalike omavalitsuste ja noorteorganisatsioonide esindajad.

2009.-2011.

Loodi esimene pikaajaline noortepoliitika dokument – noortepoliitika suunised aastateks 2009 – 2018, millega asendati 2002. aastal vastu võetud riiklik noortepoliitika kontseptsioon. Samal ajal rakendati ELi noortepoliitika soovitusi (kaasates eri ministeeriumite esindajaid, kohalikke omavalitsusi ja valitsusvälist sektorit) ning pöörati erilist tähelepanu noortevaldkonna uuringutele ja korrapärasele monitoorimisele.

2012.-2014.

2012. aastal alustas haridus- ja teadusministeerium noortepoliitika rakendamise indeksi väljatöötamist ja esimese pilootuuringu läbiviimist. Noortepoliitika rakendamise indeks annab võimaluse hinnata noortepoliitika elluviimise tulemusi kaheksas Euroopa Liidu noorsoostrateegias määratletud teemavaldkonnas. Kaks aastat hiljem otsustati selle indeksi arvutamisest selle keerukuse tõttu loobuda.  2013. aastal tehti haridus- ja teadusministeeriumi soovil noortepoliitika suuniste (2009 – 2018) vahekokkuvõte, mille käigus tuvastati olulisi puudujääke, mistõttu soovitati mitte jätkata selle dokumendi rakendamist, vaid töötada välja uus planeerimisdokument.

2015.-2018.

2016. aastal jõustus uus noortepoliitika tegevuskava (2016 – 2020). Selle eesmärk on noorte elukvaliteedi parandamine, saavutades sidusa noortepoliitika rakendamise ja koordineerimise kõigil tasanditel, määratledes prioriteetsed tegevused ja poliitilised tulemused. Kavas määratletakse noortepoliitika põhiprintsiibid, väärtused ja peamised väljakutsed. Alates 2016. aastast on haridus- ja teadusministeerium korraldanud iga-aastase konkursi “Läti noorte pealinn” eesmärgiga edendada noorsootööd omavalitsustes. Alates 2017. aastast on pööratud suuremat tähelepanu noortepoliitika arengule kohalikul tasandil – noortepoliitika riikliku programmi raames on projektikonkursside alusel rahastamine kohalikele omavalitsustele kättesaadav noortepoliitika rakendamiseks kohalikul tasandil ja kohaliku tasandi noorsootöö süsteemi loomiseks.

Kasutatud allikad:

Young people in Latvia 2008-2013: activity, mobility, participation. The Ministry of Education and Science. 2013.

Section ‘Youth’ on the website of the Ministry of Education and Science: izm.gov.lv/lv/jaunatne

Portal on youth and youth policy: jaunatneslietas.lv

Ajalugu
1990-1995

Pärast Leedu iseseisvuse taastamist 1990. aastal (taas)loodi paljud enne II maailmasõda tegutsenud rahvusvahelised- ja noorteorganisatsioonid. Noorteorganisatsioonide vahelise dialoogi edendamiseks ja noorte huvide esindamiseks loodi Leedu noortenõukogu (Lithuanian Youth Council) 1992. aastal. Leedu noortenõukogu on valitsusväline ja mittetulunduslik katusorganisatsioon, mis ühendab riiklikke noorteorganisatsioone ja noorteorganisatsioonide piirkondlikke liite.

1996-2002

Noorsootöö esimeseks õigusaktiks oli 1996. aastal vastu võetud noortepoliitika kontseptsioon. Kontseptsioonis määratleti noored kindlas vanuses sihtgrupina (16 kuni 29 eluaastat), sõnastati noorsootöö põhiprintsiibid, määrati noortepoliitika rakendamise eest vastutavad valitsuse institutsioonid ja asutused ning rahastamisallikad. Noortepoliitika kontseptsiooni rakendamise eest hakkas vastutama Leedu Vabariigi valitsuse noorteasjade nõukogu (State Council of Youth Affairs). Noorteasjade nõukogu võimaldas valitsuse ja valitsusväliste organisatsioonide struktureeritud koostööd noortepoliitika kujundamisel ja noorsootöö edendamisel. Noorteasjade nõukogu koosneb riigiasutuste ja noorteorganisatsioonide esindajatest.

Noorteorganisatsioonide projekte rahastas noorteasjade nõukogu noortefond, mis oli sihtotstarbeline toetus tegevustele, mis vastasid riigi noortepoliitika kontseptsioonile. Noortefondi haldas noorteasjade nõukogu ja see koosnes nii riigieelarvelistest vahenditest kui ka eraisikute toetustest.

2002. aastal võeti vastu kohaliku omavalitsuse reform, millega anti kohalikele omavalitsustele vastutus laste- ja noortevaldkonna eest.  See muudatus avaldas märkimisväärset mõju noorsootöö arengule kohalikul tasandil ning lõi eeltingimused noortevaldkonna koordinaatorite ametikohtade loomiseks, mida rahastatakse riigieelarvest kõigis omavalitsustes.

2003-2008

2003. aastal aastal jõustus noorsootöö seadus​​ja riigi noortepoliitika kontseptsioon muutus kehtetuks. Noorsootööseadust muudeti ja ajakohastati 2005. aastal ning noorteasjade nõukogu ülesanded läksid sotsiaalkaitse ja tööhõive ministeeriumi noorteosakonnale. Noorteasjade nõukogu jäi tegutsema noorteosakonna alluvusse ning asus täitma nõuandvat funktsiooni. Noorsootöö seaduse edukaks rakendamiseks ja selleks vajalike tingimuste loomiseks lisati noorsootööd puudutavad sätted ka Leedu Vabariigi valitsuse programmidesse (2004 – 2008).

2009 – 2018

Noorsootööd käsitlevad peatükid lisati ka Leedu Vabariigi valitsuse programmi aastateks 2008-2012  ja 2012 – 2016. Peatükkide eesmärk oli edendada noorte aktiivsemat osalemist ühiskonnas, toetada noori peresid, tugevdada ettevõtlust, toetada noorteorganisatsioonide tegevust ja suurendada noorteorganisatsioonide projektide rahastamist. Lisaks kiitis Leedu vabariigi valitsus heaks riikliku noortepoliitika arenguprogrammi aastateks 2011 – 2019, mille rakendamise eest vastutab Leedu sotsiaalkaitse ja tööhõive ministeerium.

2018. aastal muudeti oluliselt noorsootöö seadust (jõustub 1.01.2019) eesmärgiga täpsustada varasemalt kehtinud kvaliteedinõudeid teenusepakkujale ja noorsootöö elluviijale. Lisatud on noorsootööd käsitlev peatükk.

Kasutatud allikad:

Youth policies in Lithuania (2017). European Commission, Youth Wiki national description.

Strategic Planning of the Youth Policy and Implementation of Measures in the Field of Social Security and Labour (2016). Executive Summary of the Public Audit Report, National Audit Office of Lithuania.

Working with young people: the values of youth work in the European Union (2014). European Commission. Country Report, Lithuania (Author: I. Gečienė)

Lithuanian Youth Policy: Legislation, Structures, Good Practices (2013). Vilnius: Department of Youth Affairs under the Ministry of Social Security and Labour of the Republic of Lithuania.

Youth Policy in Lithuania (Jaunimo politika Lietuvoje) (2010). Vilnius: Department of Youth Affairs under the Ministry of Social Security and Labour of the Republic of Lithuania.

Country Sheet on Youth Policy in Lithuania (2010) Council of Europe.

Youth Policy in Lithuania (2002). Council of Europe, Report by and International Panel of Experts Appointed by the Council of Europe (National Youth Policies), Council of Europe Publishing, Strasbourg.