Noorsootöö seadusest tulenevalt tagab Haridus- ja Teadusministeerium ühtse riikliku noortepoliitika arendamise ja selle kooskõlastatud rakendamise, sealhulgas edendab erinevate valdkonnas tegutsevate institutsioonide koostööd noortepoliitika elluviimisel. Kuigi Haridus- ja Teadusministeerium on seadnud noorsootöö üldised tegevused ja eesmärgid, mida Läti soovib saavutada, on noorsootöö Lätis detsentraliseeritud – erinevad institutsioonid koordineerivad erinevate valdkondade tegevust. Ministeeriumid ja nende allasutused vastutavad vaid konkreetse poliitikavaldkonna eest (tervis – tervishoiuministeerium, sotsiaalküsimused – sotsiaalministeerium, tööhõive – riiklik tööhõiveamet jne).

Noorte osalemist noortepoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel soodustab Noorte nõukogu – ministrite kabineti moodustatud nõuandev organ, mis koosneb valituse, kohalike omavalitsuste ja noorteorganisatsioonide volitatud esindajatest.

Rahvusvaheliste noorteprogrammide ja -projektidega  tegeleb noorte rahvusvaheliste programmide amet (ingliskeeles: Agency for the International Programmes for Youth), mis tegutseb Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas. Amet annab noortele võimaluse töötada erinevate projektidega ja annab nõu projektide koostamise kohta, jagab noortele huvitavat ja kasulikku teavet ning soodustab kogemuste vahetust.

Noortevaldkonna igapäevast praktilist tööd korraldavad kohalikud omavalitsused, luues raamistiku kohaliku tasandi noorsootööks (näiteks noorsootöötajate värbamine, noortekeskuste asutamine). Lätis on 119 kohalikku omavalitsust, millest 109-s on vähemalt üks noorsoospetsialist, 87-s on vähemalt üks noortekeskus, 51-s on välja töötatud noorsootöö arengukava, 43-s on noortenõukogu, 29-s on noortevaldkonna nõuandev komitee.

Oluliseks ressursiks noorsootöö rakendamisel on ka valitusvälised organisatsioonid (MTÜ-d). 79-s kohalikus omavalituses tegutseb noorsootöötajate ühendus. Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kogutud teave näitab, et noorsootöös osalevate valitsusväliste organisatsioonide koguarv on umbes 200, kuid kõik neist ei ole regulaarselt aktiivsed.

Kasutatud allikad:

Noortepoliitika ülevaade 2017. Haridus- ja Teadusministeerium 2017 (LV).

Noorteportaal: jaunatneslietas.lv

Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht: izm.gov.lv/lv/jaunatne

Youth Wiki: https://eacea.ec.europa.eu/national-policies/en/content/youthwiki/overview-latvia

Noorsootöö struktuur

Riikliku noortepoliitika kujundamise ja elluviimisega ning noorte õiguste edendamisega tegeleb noorsoo- ja spordiküsimuste komisjon (Commission for Youth and Sport Affairs). Lisaks teostab komisjon järelvalvet teiste noorsoovaldkonnas tegutsevate institutsioonide üle.

Leedu noorsootöö koordineerimine ja rakendamine on sotsiaalkaitse ja tööhõive ministeeriumi ülesanne. Sotsiaalkaitse ja tööhõive ministeeriumi all tegutsev noorteosakond täidab riikliku noortepoliitika eesmärke, töötab ja viib ellu riiklikke programme ja meetmeid, analüüsib Leedu noorteorganisatsioonide olukorda, koordineerib riiklike ja kohalike omavalitsuste tegevust noorsootöös.

Kohaliku tasandi noorsootöö korralduse eest vastutab kohalik omavalitus ning noorsootöö valdkonnaga tegeleb kohalik noorteasjade nõukogu (Municipal council for youth affairs), kuhu kuuluvad nii noorsootööga tegelevate institutsioonide esindajad kui ka noorteorganisatsioonide (regional youth councils) esindajad.

Noorteasjade nõukogu (the council of youth affairs) on nõuandev institutsioon, mis tegutseb sotsiaalkaitse ja tööhõive ministeeriumi noorteosakonna juures. Noorteasjade nõukogusse kuuluvad riigiasutuste ja noorteorganisatsioonide esindajad võrdse partnerluse alusel ning nende ülesanne on tegeleda noorsootöö põhiprobleemidega ja teha ettepanekuid noortevaldkonna osakonnale noortepoliitika elluviimise kohta, mis vastaks noorte- ja noorteorganisatsioonide vajadustele. Noorteasjade nõukogu koosneb 12 liikmest: 6 riigiasutuste esindajatest ja 6 noorteorganisatsioonide esindajatest, kes delegeeritud Leedu noorteorganisatsioon (LiJOT) poolt.

Leedu noorteorganisatsioon (The Lithuainian Youth Council) teeb ettepanekuid valitsusasutustele, mis töötavad noorte ja noorteorganisatsioonidega. LiJOT on Leedu riiklike noorteorganisatsioonide ja piirkondlike liitude suurim mittetulunduslik katusorganisatsioon. LiJOTil on 62 liiget (valitsusvälised noorteorganisatsioonid) ja esindab rohkem kui 200 000 noort Leedus. LiJOT on Euroopa Noortefoorumi liige ja koordineerib EURODESK Leedut.

Rahvusvahelise noorte koostöö agentuuri (Agency of International Youth Co-operation) peamine eesmärk on rahvusvahelise koostöö arendamine ja Leedu noorte osaluse toetamine Euroopa Liidu noorte programmides rahaliste toetuste kaudu.

Noorsootöö tähtsus on viimase 15 aasta jooksul oluliselt suurenenud. Noorsootöö süsteemi loomisega alustati 2009. aastast. Avatud noorsootöö (open youth work) algas veel varem, kuid noortepoliitika ja noorsootöö rahastamise süsteem ei olnud veel piisavalt paindlikud – enamasti olid tegevused projektipõhised ja olid suunatud aktiivsetele noortele. 2010. aastal võeti vastu avatud noortekeskuste kontseptsioon, mis sätestas avatud noortekeskuste eesmärgid, ülesanded, sihtrühmad, põhimõtted, teenusepakkujad ja kvaliteedinõuded.

Järjest rohkem on mõistetud, et noorsootöö Leedus vajab täiendavat professionaalsust ning kõik tegevused ei saa olla vaid vabatahtlikud. Noortepoliitika seaduse viimased muudatused, mis jõustuvad 1.01.2019, keskenduvadki peamiselt noorsootöö parandamisele. Üheks eesmärgiks on läbi vaadata noorsootöö ametlik määratlus ja noorsootöötaja ning avatud noorsootöö, avatud noortekeskuse, mitteformaalse hariduse ja seadusega sätestatud noorsootöö kvaliteedinõuded.

Kasutatud allikad:

1. Youth policies in Lithuania (2017). European Commission, Youth Wiki national description.

2. Strategic Planning of the Youth Policy and Implementation of Measures in the Field of Social Security and Labour (2016). Executive Summary of the Public Audit Report, National Audit Office of Lithuania.

3. Working with young people: the values of youth work in the European Union (2014). European Commission. Country Report, Lithuania (Author: I. Gečienė)

4. Lithuanian Youth Policy: Legislation, Structures, Good Practices (2013). Vilnius: Department of Youth Affairs under the Ministry of Social Security and Labour of the Republic of Lithuania.

5. Youth Policy in Lithuania (Jaunimo politika Lietuvoje) (2010). Vilnius: Department of Youth Affairs under the Ministry of Social Security and Labour of the Republic of Lithuania.

6. Country Sheet on Youth Policy in Lithuania (2010) Council of Europe.

7. Youth Policy in Lithuania (2002). Council of Europe, Report by and International Panel of Experts Appointed by the Council of Europe (National Youth Policies), Council of Europe Publishing, Strasbourg.

 

 

Noorsootöö on noorele ehk 7-26-aastasele isikule tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda.

Noorsootöö korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

  • noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse;
  • tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest;
  • noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel;
  • noorsootöö toetab noorte omaalgatust;
  • noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttes

Noorsootöö korraldus 

Noorsootöö korraldamise sh rahaliste vahendite planeerimise eest vastutab kohalik omavalitsus (volikogu, valla- või linnavalitsus ning selle hallatavad asutused ja partnerid).

Omavalitsuste noorsootöö korraldust reguleerivad noorsootöö seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Eesti noorsootöö korralduse kontekstis on omavalitsus ja riik partnerid. Riik loob seadusliku ja strateegilise raami ning toetab omavalitsusi prioriteetsetel teemadel ja teenuste tagamisel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanded:

  1. töötab välja noorsootöö riiklikud programmid;
  2. toetab noorteühingute tegevust ja eraldab neile aastatoetusi;
  3. teostab riiklikku või haldusjärelevalvet noorsootöö valdkonnas õigusaktides sätestatud pädevuse piires ja kontrollib riigieelarvest eraldatud vahendite sihipärast kasutamist;
  4. täidab teisi õigusaktides sätestatud ülesandeid.

Valla- ja linnavolikogu ülesanded:

  1. Valla- või linnavolikogu juurde võib moodustada noortevolikogu. Noortevolikogu eesmärgiks on arutada valla või linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja valla- või linnavalitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest.
  2. Noortevolikogu valitakse valla või linna noorte poolt demokraatlikul teel valla- või linnavolikogu kehtestatud korras.
  3. Noortevolikogu tegutsemise alused kehtestab valla- või linnavolikogu.
  4. Vald või linn toetavad oma haldusterritooriumi noortevolikogu jätkusuutlikku tegutsemist valla- või linnavolikogu kehtestatud korras.
  5. Valla- või linnavolikogu edastab noortevolikogule selle taotlusel oma istungite päevakordade projektid ning noori puudutavate õigusaktide eelnõud enne valla- või linnavolikogu istungite toimumist.

Rohkem informatsiooni Haridus- ja teadusministeeriumi koduleheküljelt: https://www.hm.ee/et/tegevused/noortevaldkond/noorsootoo